Tema silmis leegitseb kord valu, kord tuli, kord armastus. Kuid, et seda märgata, pead oskama näha. Teda tundma. Ta ise vaid varjab. Tema loomus on salapärane ja müstiline, tema käitumisele põhjuseid pole mõtet leida - seda ei suuda teha mitte keegi. Võite vaid arvata, et tunnete teda, eksite rängalt. tema viha on heitlik, ta on sõdija ning võitleja, vallutaja ja hävitaja. Vaid ühe hetkega võib tema klaashaprast hingest saada kalk, jääkülm ning armetu teras. Tema pilgus ei leia te armu, võite kohata vaid põlgust ning etteheidet. Kuid et näha seal valu, selleks peate teda tundma. tema kallistused on soojad, süva avatud, hing abivalmis. Ta on tundlik, hooliv ja aus. Tema oskus lollitada ümbritsevaid inimesi ja neid segadusse ajada on hämmastav! Uskuda tõde, mis on imeilus illusioon! vaid tema on selleks suuteline. On vist palju tahta, et te teda mõistaksite. Tema maailmatunnetus on enneolematu, tema ideed utoopilised ja jalustrabavad. Tihti ka mõistetamatud ja segased. Täpselt nagu ta isegi.
Ma näen, aga ei vaata. Ma leian, aga ei kaota. Ei mõtle sinule, kui silmad sulen, ometi unenäos su juurde tulen. Armastan päeva, kuid öösiti ärkan. Olen hajameelne, aga kõike märkan. Reegleid järgides neid purustan. Kõike mäletan, vahel iseennast unustan. Olen tugev, kuid vajan sind. Olen tuvi, vahel sinilind. Kallistan, aga ei puutu. Olen muutlik, kuid ei muutu. Joostes seisan paigal. Naeratades pisaraid peidan. Olen kerge, aga rõhun, Tahan luua, aga lõhun. Olen eksinud, kuid su leian. Lasen minna, aga südames hoian. Olen suur, aga ometi väike. Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike. Olen vaikne, aga räägin palju. Vahel näed mind, vahel mu varju.. ütlen hüvasti, kuid ei lähe. Olen liiga palju, aga ikka veel vähe. Olen harjumus, millega sa iial ei harju. Mul on valus, aga ma ei karju. Ei ole ma igavik- olen vaid hetk. Ei ole sihtpunkt- olen su retk. Olen päev, mil säravad tähed. Saadan su ära, kuid ei taha, et lähed. Ma haavan, kuid ei purusta. Tahan teada, kuid ei küsi. Olen vaid HETK, mis EI püsi!
Ma ei tea, mida homne toob või mis ma õhtuks söön. Ma ei saa teile öelda, kas olen leidnud omale saatusekaaslase või mis ma homme kannan. Siiani ei tea ma, mis tulevik mulle toob või kas ma viitsin täna midagi teha. Aga ma tean, et mu kõlaritest kostub muusika, mu kapp on riideid täis ja mis peamine - mul on parimad sõbrad, keda üks tüdruk võib tahta. Ja kullakesed, see ongi kõik, mida ma vajan!
Life is a game. We all have part of this. Life is stark, sometimes it's unfair too. If you feel, you're so alone. So remember that, your friends are in your heart. Dreams're nice. But don't stay there long. It hurts to come back, to reality. There's no guarantee, that life will be easy. but if you'll be stronger, you will win this game. When there's no light to break up the dark, raise your eyes to the sky and smile.
No comments:
Post a Comment